Hetkel kehtiva seaduse järgi on öösihik tsiviilkäibes keelatud. Paraku ei ole ei ühiskonnas ega ka Riigikogus olnud kunagi vähimatki debatti öösihiku keelustamise üle.

Artikli kuulamiseks palun klõpsa pleieril.

Eestis on umbkaudu 15 000 kütti ja üle 100 jahiseltsi ning tuhandeid laskepordihuvilisi ja üle 40 laskespordiseltsi. Nii ühes kui teises seltskonnas on omavaheliste arutelude teemaks aeg ajalt küsimus – miks on öösihikud keelatud. Eriti on see teema tuska tekitanud jahimeeste seas. Paraku pole nendes aruteludes keegi osanud konkreetselt vastata, et miks on Eestis öösihikud keelatud.

Kuna seadusi võtab Eesti Vabariigis vastu Riigikogu, siis tuleks vastust otsidagi Riigikogu arhiividest, et tuvastada millistele argumentidele tuginedes on öösihik tsiviilkäibes keelatud.

Mis on öösihik?

Hetkel kehtiva seaduse järgi on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Et seadusepügala määratlus võib teemas võõrale isikule arusaamatuks jääda, siis heidame korraks pilgu peale, mida öösihik endast kujutab.

Esiteks tuleb teha oluline eristus lihtsalt öösihikute ja termosihikute vahel. Kui öösihik nagu nimigi ütleb on mõeldud kasutuseks just hämaras ja ööpimeduses, siis termosihikut võib kasutada ka päevasel ajal.

Öösihik

Öönägemisseadmeid kasutati esimest korda teises maailmasõjas. Laialdaselt hakati neid kasutama Vietnami sõja ajal. Öönägemisseadmed võimendavad objektilt peegeldunud valgust, mille nähtav valgus on lainepikkusega 380-700nm ja lähiinfrapunakiirgus lainepikkusega 700–1300nm. Öönägemisseadmega saadud pilt on monokromaatiline, tavaliselt rohelistes toonides, sest inimese silm eristab rohelise värvi toone kõige paremini. Öönägemisseadmed võivad olla nii aktiivsed kui passiivsed. Aktiivses seadmes kasutatakse infrapunavalgusallikat, mille valgus peegeldub objektidelt tagasi. Passiivsed seadmetel puudub infrapunavalgusallikas ja need võimendavad juba olemasolevat valgust. Uuema põlvkonna öövaatlusseadmetes on kasutuses fotokordisti, mis annab palju erksama pildi.

Öösihik Pulsar Digex N450

Öösihik Pulsar Digex N450

Öösihiku Pulsar Digex N450 ekraanitõmmis

Öösihiku Pulsar Digex N450 ekraanitõmmis

Termosihik

Termokaamerad on passiivsed seadmed, nendes puudub infrapunavalgusallikas ja need eristavad infrapunakiirgust vahemikus 3000–30000 nm. Toimimispõhimõttelt on termokaamera nagu tavaline infrapuna termomeeter, ent selle vahega, et kaameral on ühe anduri asemel andurite maatriks ehk termosensor. Mida rohkem elemente on maatriksi (sensori) pindala kohta, seda suurema teravusega on pilt. Erinevalt öösihikust saab termosihikut kasutada ka päevasel ajal. Näiteks võimaldab termosihik päevavalguses hõlpsasti eristada sellist looma muust ümbritsevast keskkonnast, kes on inimsilma jaoks maastikuga kokku sulandunud. Neis riikides, kus öösihikud on lubatud, kasutatakse termosihikuid päevasel ajal selliste loomade küttimiseks, kes varjuvad võsastikku või rohustikku ja keda pole seetõttu võimalik palja silmaga kas üldse või hästi ümbrusest eristada.

Termosihik Pulsar Thermion 2

Termosihik Pulsar Thermion 2

Termosihiku ekraanitõmmis

Termosihiku Pulsar Thermion 2 ekraanitõmmis

Öö- ja termosihikud on spetsiaalselt kohandatud sihtimiseks tulirelvadega ja vastu pidama tulirelva tagasilöögist johtuvatele põrutustele.

Nüüd kus meil on olemas teatav ettekujutus, mis on öösihikud, siirdume tagasi meie algse küsimuse juurde – millistel asjaoludel on seadusandja öösihiku ära keelanud.

Öösihik ja seadusandlus

Meid huvitab, millal ilmus öösihik esmakordselt seaduandlusesse, et tuvastada, mis asjaoludel Riigikogu selle keelustas.

Esimene relvaseadus võeti vastu 28.06.1995 (algatati 27.03.1995, RelvS 30 SE). Täiesti uue sisu sai Relvaseadus tänu 10.01.2000 algatatud eelnõule (Relv 266 SE), mille Riigikogu võttis vastu 12.06.2001 ja mis hakkas kehtima alates 01.01.2002.

Ilmneb, et 1995-nda aasta Relvaseaduse redaktsioonis puudub mõiste öösihik ning see ilmub esmakordselt alles 2000-nda aasta eelnõusse. Varasemalt oli öösihik määratletud palju üldisemalt. Nimelt sätestati 1995-nda aasta Relvaseaduse redaktsioonis (§ 3), et tulirelvadele paigaldamiseks ettenähtud lisaseadmeid eristatakse vastavalt nende otstarbele järgnevalt: l) optilised ja lasersihikud; 2) öönägemisseadmed; 3) helisummutid. Ühtlasi on samas redaktsioonist klausel: “Tsiviilkäibesse ei lubata tulirelvade lisaseadmetest öönägemisseadmeid ja helisummuteid”. Lisaks muudeti ühes selle redaktsiooniga ka Karistusseadustiku selliselt, et öönägemisseadme ebaseaduslik kandmine, hoidmine, omandamine, valmistamine, müümine või edastamine muutus kuriteoks.

Toonase seaduseelnõu seletuskiri on erakordselt tagasihoidlik ja mingeid selgitusi, et millistel asjaoludel öönägemisseadmed tsiviilkäibes keelatakse sellest ei leia.

Kui arvestada 90-ndate alguse tehnoloogilist taset, öönägemisseadmete kättesaadavust ning vaadates ka omakorda toonast VIII Riigikogu koosseisu, siis võib olla üsna kindel, et enamik seaduse poolt hääletanud saadikuid polnud päriselus oma silmaga kunagi öönägemisseadmeid näinud, rääkimata nende kasutamisest. Nii võib oletada, et nende arusaamised tuginesid kas pigem sõja- ja ulmefilmidele või mõnele nõukogudeaegsele stereotüübile. Ja eks ole ka ju teadagi see, et kõige lihtsam on tundmatud asjad ära keelata.

Öösihiku mõiste ilmub esmakordselt Relvaseaduse eelnõusse 2000-ndal aastal, mille § 22 lg 2 p 1 järgi defineeritakse see kui tulirelva lisaseadeldis, mis on mõeldud puudulikus valguses sihtimiseks, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Sama paragrahvi lõige 5 aga sätestas omakorda, et öösihiku ja helisummuti tsiviilkäive on keelatud.

Paraku on ka seaduseelnõuga kaasas olev seletuskiri üsna õbluke ja ühegi seadusepügala kohta mingit pikemat seletust pole.

Nii ei olegi tagantjärele võimalik tuvastada, millistele konkreetsetele argumentidele tuginedes on öösihik Eesti Vabariigis tsiviilkäibes keelatud.

Öösihik ja Riigikogu

Nii on Riigikogus öösihikute osas täielik vaikus kuni 21.09.2015, kui rahvasaadik U.Kaskpeit mainib esmakordselt öösihikut seoses arupärimisega sigade Aafrika katku leviku kohta Eestis. Arupärimises toob Kaskpeit välja: “Ma tean, et Lätis lubati öösihikute kasutamine ja jagati jahiseltsidele külmkambreid. Meil mitte midagi säärast ei ole tänase päevani tehtud.” Ent sellega ka teema piirdub.

Mõned päevad hiljem küsib rahvasaadik M.Helme Jahisseaduse eelnõu esimesel lugemisel öösihikute kohta: “Kui suvel oli juttu jahiseaduse muutmisest selles suunas, et oleks kergem ja efektiivsem küttida, siis oli juttu ka sellest, et küttidel lubatakse kasutada öösihikuid ja muid asju, mis tänapäeval lubatud ei ole. Nagu ma aru saan, selle seadusmuudatusega neid asju ei tehta. Kas te oskate selgitada, miks?”. Sellele küsimusel vastas toonane keskkonnaminister M.Pomerants: “Ma võin öelda niipalju, et öösihik pole minu arusaamist mööda Eesti debatis kordagi tõsiselt laual olnud. Leedus väidetavalt see debatt käib, kui see seal mitte seadustatud ei ole. Küll on olnud teemaks summuti. Seda on kõik jahimehed toetanud, aga see vajab muudatust relvaseaduses ja Siseministeerium on alati olnud eriarvamusel. Relvaseadus on n-ö ministeriaalselt nende hoida. Mis puudutab konkreetselt summutit, siis me eelnõu algatamisel tekkinud kiiruses ei pidanud põhjendatuks debati venimist, aga minu arusaamist mööda ööseadmete teema ei ole ka nüüd tõsiselt arutelu all olnud.

Edasi on öösihiku osas Riigikogus pea kolm aastat vaikus.

08.02.2018 Riigikogu istungil, kus oli Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (494 SE) teine lugemine, küsis muu hulgas rahvasaadik M.Milling: “… Siin juba viidati sellele, et riik, kes ei usalda oma rahvast, tahaks hirmsasti inimestelt relvad ära korjata. Kui me meenutame ajalugu, siis teame, et peale juunipööret 1940 see just juhtuski. Kõige esimene asi, mida punavõim tegi, oli see, et ta kiirelt korjas rahvalt relvad ära. Kui me 1990-ndatel iseseisvaks saime ja hakkasime oma seadusi tegema, siis kust meil malli võtta oli? Me võtsime väga palju üle ju nõukogude aja seadustest. Samamoodi loksus kõik, mis puudutas relvi, meil niimoodi sabana nõukogude ajast kaasas. Paraku me seda nõukogude aja mõttemalli enesele arusaamatult järgime ka kohati tänapäeval. Nõukogude aja mõttepärandina on summuti, lasersihik ja ka öösihik midagi väga-väga kriminaalset, sellepärast et neid asju kasutasid ju ainult kapitalistlike riikide diversandid. Kuid aeg on edasi läinud ja me ei tohiks selliseid tehnilisi vahendeid enam demoniseerida. …

Sama seaduseelnõu kolmandal lugemisel 14.02.2018 mainib rahvasaadik H.Põlluaas ka omakorda öösihikut: “… Summuti kasutamist nüüd osaliselt lubati, aga tegelikult on ju ka lasersihik ja öösihik sellised teemad, mida peaks esile tõstma. Neid teemasid on palju. ..”

Uuesti mainitakse Riigikogus öösihikut 15.01.2020 Relvaseaduse, riigilõivuseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu (62 SE) teisel lugemisel rahvasaadik U.Tiiduse poolt, kes oli ühtlasi ka toonase õiguskomisjoni liige: “… Teatavasti on praegu lasersihik lubatud ainult vastava spordialaga tegelemisel. Jahipidamisel on laser- ja öösihik keelatud ning keelatud on see muidugi ka enese ja vara kaitsmiseks kasutatavatel relvadel. …

Eelnevast nähtub, et öösihik pole Riigikogus mitte kunagi olnud sisulise ja tõsiseltvõetava arutelu objektiks. Nii on juba aastakümneid olnud öösihikud keelatud ilma ühegi põhistuseta.

Öösihik ja tegelik elu

Et käesolev arutelu ei läheks väga pikaks, siis on mõistlik öösihikutega seonduv praktiline pool detailsemalt lahti võtta eraldiseisvas loos. Nii piirdub järgneval üksnes mõningate üldisemate asjaoludega öösihikute kohta.

Nagu eelpool sai välja toodud, siis seaduse silmis öösihikuks kvalifitseeruvat termosihikut saab kasutada väga edukalt ka päevasel ajal. Nii on termosihik asendamatu abivahend kütile, et täpselt tabada maastikul loodusfooniga kergesti kokku sulavaid loomi. Samuti on termosihik asendamatu abivahend hämaras ja pimedas, võimaldades oluliselt täpsemat sihtimist kui infrapunasihik. Varitsusega küttimisel ei ole kunagi täpselt ette teada, kas loom tuleb laskeulatusse valges, hämaras või pimedas. Nii on termosihik praktiline mitte üksnes öösel vaid ööpäevaringselt.

Ära ei tohi unustada, et jahirelvade kõrval on olemas ka uinutpüssid, mida kasutatakse uinuti doosi annustamiseks loomale, keda on kas vaja kas märgistada, kelle tervislikku seisundit kontrollida, anda veterinaarabi või kes tuleb toimetada endale ja teistele ohutult teise piirkonda. Ka sedasorti relvadel võib termosihik olla asendamatu abivahend.

Öö- või termosihik võimaldab keerulisemates nägemisoludes kütil paremini sihtida, mis omakorda tähendab täpsemat lasku. Ebatäpse lasu puhul võib loom vigasena põgeneda ja jääda loodusesse piinlema. Termosihikuga on võimalik piiratud nägemisoludes väga hästi eristada, millise loomaga on tegemist ja vältida ekslikku tulistamist. Ka näeb termosihikuga hästi, kas loom ikka tabati esimese lasuga või juhul kui on haavatud, kus suunas too põgeneb ja teha kiirelt täiendav lask.

Euroopas on üsna mitmetes riikides öösihikute kasutus lubatud, näiteks Austrias, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Lätis, Norras, Poolas, Rootsis, Sloveenias, Soomes, Šveitsis, Taanis, Tšehhis, Ungaris ja osades Saksamaa liidumaades.

Kuna EL-s enam piirikontrolli ei ole, siis on võimalik mõnest EL riigist ostetud öösihikut väga hõlbus ka Eestisse tuua, mistõttu seadusest mitte hoolivatel isikutel, nt salaküttidel pole sisuliselt mingeid takistusi öösihiku soetamiseks ja kasutamiseks.

Eestis võib küttida aastaringselt metssiga, kährikut ja minki aga enamuse teiste loomade ja lindude küttimisaeg jääb ajavahemikku august kuni märts, ehk sellistele aastaaegadele kui päevad on lühikesed ja ka päevavalgus ise hämaravõitu. Niisugustes oludes oleks öösihiku kasutamine igati õigustatud, kuna ka loomade liikumine jääb enamasti ajale kui väljas on hämar või lausa pime.

Kuna Eestis määratakse küttimismahud kindlaks teadus- ja teadmispõhiselt, mis on rangelt reguleeritud protsess, siis öösihikute kasutus küttimise mahtu ei mõjutaks, küll aga oluliselt küttimise kvaliteeti.

Mitmed tehnoloogilised vahendid on olnud algelt üksnes militaar- ja julgeolekujõudude kasutada ning olnud tsiviilkäibes moel või teisel keelatud või siis kättesaadamatud. Näiteks on täiesti tavapäraseks saanud varem tavainimestele kättesaadamatu GPS ehk geopositsiooneerimine, mis on täna pea igasse nutifoni sisseehitatud. Ka raadioside oli pikka aega vaid sõjaväe- ja politsei kasutada (mobiilside eelkäija). Nii on tehnoloogiline progress toimunud ka öö- ja termovaatluslahenduste osas, tänu millele on need muutunud oluliselt kvaliteetsemateks, ent samas hinna poolest kordades odavamaks, olles erinevate digikaameratega juba samas hinnaklassis.

Kokkuvõte

Praktiliselt pole ühtegi väga tõsiseltvõetavat argumenti öösihikute tsiviilkäibes keelustamiseks.

Üheks argumendiks on vahel toodud, et öösihikud võivad sattuda kurikaelte kätte aga selle loogika kohaselt võiks keelata ka mobiiltelefonid, sest ka neid võivad ja tegelikult ka ju kasutavad kurikaelad. Veelgi enam, kurikaelad võivast mõnest EL riigist öösihiku täiesti seaduslikult soetada ja siis takistamatult mistahes teise EL riiki viia.

Paraku on peamisteks kaotajaks öösihikute tsiviilkäibekeelust just ausad ja seadusekuulekad kütid.

Mida arvad sina, kas öösihikute kasutuse peaks Eestis lubama?