Üks esimesi näitajaid, mida ostja termokaamera kirjelduses märkab, on avastamiskaugus.
1000 meetrit.
1800 meetrit.
2300 meetrit.
Mõnikord isegi rohkem.
Esmapilgul tundub lihtne – mida suurem number, seda parem termokaamera.
Tegelikkuses ei ole asi nii lihtne.
Paljud jahimehed on pärast ostu üllatunud, sest reklaamis lubatud 1800 või 2300 meetrit ei tähenda sugugi seda, et sellelt kauguselt oleks võimalik looma täpselt hinnata.
Et teha õige valik, tuleb mõista, mida tootjad nende numbrite all tegelikult mõtlevad.
Mida tähendab avastamiskaugus?
Rahvusvaheliselt kasutatakse termokaamerate puhul tavaliselt Johnsoni kriteeriume.
Need jagavad vaatluse kolme tasemesse:
- Avastamine (Detection)
- Tuvastamine (Recognition)
- Identifitseerimine (Identification)
Just siin tekibki suur segadus.
Kui tootja kirjutab:
- „Avastamiskaugus 2300 meetrit“
siis tähendab see tavaliselt, et ideaalses olukorras on võimalik märgata, et kaugel asub mingi soe objekt.
Mitte seda, et näete selgelt metssiga või põtra.
Mis vahe on avastamisel ja tuvastamisel?
Kujutage ette sügisõhtut põllu ääres.
2300 meetri kaugusel ilmub ekraanile väike hele täpp.
Te näete, et midagi on olemas.
See on avastamine.
Aga kas tegemist on:
- inimesega
- metsseaga
- põdraga
- veisega
- sõidukiga?
Seda te veel ei tea.
Selleks on vaja tuvastamist.
Tuvastamine tähendab, et suudate hinnata objekti kuju ja liikumist.
Identifitseerimine tähendab, et teate üsna kindlalt, millega on tegemist.
Jahimehe jaoks on kõige olulisem just identifitseerimine.
Metsas ei piisa teadmisest, et kuskil liigub soe objekt.
Oluline on teada, mis loom see on.
Miks ei tähenda 2300 meetrit alati rohkem kasu?
See küsimus üllatab paljusid ostjaid.
Kui enamik teie vaatlustest toimub 100–300 meetri kaugusel, ei pruugi 2300-meetrine avastamiskaugus anda praktilist eelist.
Palju olulisemad võivad olla:
- pildikvaliteet
- NETD
- vaateväli
- kasutusmugavus
sensori kvaliteet.
Kogenud jahimehed vaatavad sageli kõigepealt pilti ja alles seejärel avastamiskaugust.
Millised kaugused on Eesti jahis kõige olulisemad?
Enamik jahisituatsioone toimub:
- metsas 50–150 meetri kaugusel
- söödaplatsidel 50–200 meetri kaugusel
põldudel 100–400 meetri kaugusel.
Seetõttu ei määra jahiedu tavaliselt see, kas termokaamera näeb 1800 või 2300 meetri kaugusele.
Olulisem on see, kui hästi ta näitab looma 150–400 meetri kaugusel.
Just seal tehakse enamik otsuseid.
Mida mõjutab objektiivi suurus?
Objektiiv on üks peamisi tegureid, mis määrab vaatlusulatuse.
35 mm objektiiv:
- laiem vaateväli
- kiirem uluki leidmine
sobib hästi metsajahiks.
50 mm objektiiv:
- suurem avastamiskaugus
- rohkem detaile kaugemal
sobib hästi avamaastikule.
Seetõttu ei ole suurem objektiiv alati parem.
Kõik sõltub sellest, kus te kõige sagedamini jahite.
Kas suurem suurendus tähendab paremat pilti?
Mitte alati.
See on üks levinumaid eksiarvamusi.
Kui suurendate pilti liiga palju, muutub vaateväli kitsamaks.
Looma leidmine võib muutuda hoopis raskemaks.
Paljud kogenud jahimehed eelistavad mõõdukat suurendust ja kvaliteetset sensorit.
Nii leitakse uluk kiiremini ning pilt jääb loomulikuks.
Mida näeb jahimees erinevatel kaugustel?
100 meetrit
Kvaliteetse termokaameraga on võimalik näha palju detaile.
Sageli on näha:
- pea kuju
- keha proportsioonid
liikumine.
300 meetrit
Hea 640×480 sensoriga seade võimaldab looma enesekindlalt hinnata.
Just see kaugus on Eesti jahis üks olulisemaid.
500 meetrit
Loom on hästi nähtav.
Liigi määramine sõltub juba rohkem sensori kvaliteedist ja ilmastikutingimustest.
1000 meetrit
Enamik kvaliteetseid termokaameraid näitab looma olemasolu.
Detailid hakkavad vähenema.
1800–2300 meetrit
Tavaliselt on võimalik avastada objekti olemasolu.
Identifitseerimine muutub keeruliseks.
Miks näevad kaks sama kaugusega termokaamerat erinevalt?
See on küsimus, mida kuuleb sageli.
Kaks seadet võivad reklaamis pakkuda sama avastamiskaugust.
Metsas võib nende pilt olla täiesti erinev.
Põhjused:
- sensori kvaliteet
- NETD
- optika kvaliteet
- pilditöötlus
ekraani kvaliteet.
Seetõttu ei maksa termokaamerat valida ainult ühe numbri järgi.
Milline kaugus on päriselt oluline?
Aus vastus on lihtne.
Mitte see, kui kaugele seade näeb.
Vaid see, kui kaugele te suudate looma õigesti hinnata.
Kui üks termokaamera näitab 300 meetri kaugusel selget ja detailset pilti ning teine ainult sooja laiku, siis on esimene jahimehe jaoks väärtuslikum isegi siis, kui mõlema avastamiskaugus on sama.
Kuidas valida termokaamerat vaatlusulatuse järgi?
Kui jahite peamiselt metsas:
- oluline on lai vaateväli
35 mm objektiiv on sageli parim valik.
Kui jahite põldudel:
- suurem objektiiv võib anda eelise
50 mm objektiiv aitab näha kaugemale.
Kui soovite universaalset lahendust:
tasub valida tasakaal pildikvaliteedi, vaatevälja ja ulatuse vahel.
Kokkuvõte
1000 m, 1800 m või 2300 m ei näita kogu tõde.
Need numbrid kirjeldavad tavaliselt maksimaalset avastamiskaugust ideaalsetes tingimustes.
Jahimehe jaoks on palju olulisemad küsimused:
- Kui kiiresti ma looma märkan?
- Kui hästi ma looma tuvastan?
- Kui kindlalt saan ma olukorda hinnata?
Hea termokaamera ei ole see, mis näeb kõige kaugemale.
Hea termokaamera on see, mis aitab õigel hetkel teha õige otsuse.
Just sellepärast hindavad kogenud jahimehed rohkem pildikvaliteeti, sensori tundlikkust ja töökindlust kui ainult suuri numbreid tehniliste andmete tabelis.