Inimese jaoks on loomulik nägemine kahe silmaga. See annab stereokujutise. Keskkonnas toimetulekuks on see hädavajalik, sest liikumist, vahemaid ja reljeefi on kahe silmaga tunduvalt kergem tabada. Ent kui appi tulevad vaatlusseadmed, pole asi enam nii lihtne. Mõnes olukorras on mugavam binokkel-tüüpi seade, teises pikksilm-tüüpi.
Kui varem olid saadaval peamiselt optilised vaatlusseadmed, siis tänaseks on nende kõrvale tulnud mitmesugused digitaalsed alternatiivid, näiteks soojuskaamerad ja digibinoklid. Võimalused on laienenud, aga kere baastüüp on jäänud samaks, kas pikksilm (monokkel) või binokkel. Seega käib pealkirjas tõstatud küsimus ka digiseadmete kohta.
Tehnoloogilised väljakutsed
Vaatlusseadmete tegemine on omamoodi väljakutse. Binokli puhul peavad kaks toru vaatama täpselt samasse punkti. Kui teljed kas või napilt hajuvad, ei sulandu pildid ja pea hakkab valutama. Iga lisalääts, prisma või ekraan kaalub, maksab ja võib pildi tuhmimaks teha. Suurendus kasvatab pildi värinat. Mida kaugemale tahetakse näha, seda suuremat objektiivi vajatakse. Valmistaja peab otsustama, kas seade on kerge ja käepärane või näeb sellega maksimaalselt kaugele. Mõlemat ühteviisi hästi ei saa.
Sellepärast olidki esimesed vaatlusseadmed pikksilmad (17. sajandil). Binokkel ilmus kasutusse oluliselt hiljem, kui osati kaks pikksilma nii kokku panna, et oleks ka mugav vaadata. Laiemasse kasutusse jõudis binokkel alles 19. sajandil. Enne seda vaadati kaugele pikksilmaga mitte sellepärast, et see oleks olnud loomulikum, vaid sellepärast, et see oli ainus viis, kuidas seadet teha sai. Sama kere loogika kordub nüüd soojuskaamerates ja teistes digiseadmetes.
Binokkel
Binokkel on mugav sellepärast, et harmoneerub inimese enda nägemisega, millega silmad juba oskavad toimida. Vaatad kahe silmaga, saades stereokujutise. Liikumine ja vahemaa jäävad tajutavaks, ühte silma ei ole vaja kinni pigistada. Pikk vaatlus ei kurna üht silma. Mõõduka suurenduse juures on vaateväli piisavalt lai, et vaatlusobjekt ei kao iga esimese liigutusega vaateväljast ära.
Binokli eelis püsib seni, kuni selle raskus jääb käe jaoks mõistlikuks. Kui objektiivi võimsust tõsta, muutub seade ebamugavamaks, sest seadme hoidmine on väsitav, vaateväli aheneb ja käsi väriseb. Siis ei ole binokkel enam mugav, vaid juba koormus.
Pikksilm
Pikksilm on praktilisem ja mugavam seal, kus binokkel muutub juba ebamugavaks. Sama kaalu ja hinna juures saab suurema objektiivi ja tugevama suurenduse kui binokli puhul. Stereokujutisest loobutakse teadlikult, et näha kaugemale või hoida seade ühes käes. Väga suure suurendusega pikksilm vajab juba statiivi.
Digiseadmed
Digiseadmete puhul mängureeglid pisut muutuvad. Klassikaline optiline binokkel on kaks pikksilma kõrvuti – kaks objektiivi, kaks veidi erinevat vaadet, tõeline stereokujutis. Paljudel digibinoklitel ja soojuskaamera-binoklitel on üks objektiiv ja üks andur. Pilt edastatakse kahele okulaarile. Töötavad mõlemad silmad, pea ei väsi nii ruttu ja ühte silma ei pea kinni pigistama. Sügavust kahest vaatenurgast sealt siiski ei tule. See on mugav vaatamine, mitte sama efekt mis optilise binokli korral.
Ka on suurendusvõime digiseadmete puhul oluliselt piiratud. Andur ei anna lõputult detaile juurde; digisuum hakkab peagi pilti hävitama. Päevase optilise pikksilma kahekümne- või kuuekümnekordset vaadet digibinokkel veel ei asenda. Ta asendab pigem käes hoitavat pikksilma: kerge otsimine, mõlemad silmad lahti, hea detailsus, täiendavad pildivõimendusfunktsioonid, nt nähtavuse paranemine hämaras.
Mis ja millal?
Alltoodud loend on orientiiriks. Tasub meeles pidada, et erand kinnitab reeglit.
- Päevane, palju liikuv objekt, kuni mõnisada meetrit:
- päevane binokkel mõõduka suurendusega.
- Päevane, suur kaugus:
- päevane pikksilm (vajadusel koos statiiviga).
- Pimedus, udu, taimestik, kiire leidmine:
- pikksilm-tüüpi soojuskaamera.
- Pikk öine vaatlus:
- termobinokkel.
- Pikad vaatlussessioonid nii päeval kui öösel:
- päeva- ja ööbinokkel ehk termo- ja digibinokkel.
Kokkuvõte
Tegelikult ei ole küsimus selles, kas pikksilm on „parem“ kui binokkel. Küsimus on, et kus ja mida vaatlete ning kas kujutis peab tulema nähtavast valgusest või soojuskiirgusest.
