Linnades ja asumites toimetab omajagu metsloomi kuigi nende tee ei ristu just ülemäära sageli inimesega.
Koroonapandeemia piirangutes on linnainimese elu muutunud üha ahistavamaks. Restoranid, meelahutusasutused, spordisaalid jms on suletud ning pidev nelja seina vahel olemine muutub lõpuks tüütuks. Ainsad, kes pandeemiapiirangute üle ilmselt rõõmustavad, on erinevad linnametsloomad, kuna üldine melu on vaiksemaks jäänud.
Paraku lõpeb argipäev praegusel aastaajal just siis kui väljas on juba pime ning linnametsloomade elu vaatlemine palja silmaga pole võimalik. Nii sündis idee appi võtta termokaamera (Pulsar Helion XP38), et piiluda linnaloomade ööellu.
Linnades ja asumites elavatest loomadest on levinumad hiired, oravad, jänesed ja rebased. Enamasti toimetavad nad vaikselt ja märkamatult. Kuna linnametsloomade lemmikelukohtadeks on metsatukad, kalmistud ja suuremad pargid., siis saigi sammud seatud lähikondsesse parki.
Naiivne oleks muidugi loota, et metsloomad ootavad inimesi 24 tundi ööpäevas nagu mõni drive-in kiirtoidukoht. Seepärast ei seadnud ka oma ootusi väga kõrgeks ning esmaseks sihiks sai pargielu vaatlemine ööpimeduses, et avastada kas või mis selle varjus üldse toimub.
Esimese hooga sai termokaamera abil tabatud sportijaid ja koertega jalutajaid. Paistis, et metsloomad päris nii uljalt ringi ei uita.
Valgusolud
Kodunt välja sai astutud umbes kella kaheksa paiku õhtul, mil märtsikuu viimastele päevadele kohaselt oli pime. Ilma tänavavalguseta silm midagi eriti ei seletaks. Alltoodud pildilt on näha, millised olid valgusolud inimsilma jaoks.
Termokaameraga avanes aga sootuks teistsugune pilt. Kuna termokaameras oli värviprofiiliks Ultramarine, siis oli kogu kaamerast nähtav maailm sinise, rohelise, kollase ja punasekirju.
Linnajäneste salaelu
Olles pargile ringi peale teinud, ei jäänud esimese hooga ühtegi metsaelukat silma, ei niisama ega ka soojuskaamera abil.
Peale üle tunni aja kestnud jalutuskäiku jäi ühtäkki kaamerasilma punakaskollane laiguke, mis reetis, et tegemist võib olla mõne loomaga. Looma kuju ja käitumine viitas haavikuemandale.
Haavikuemand oli sättinud ennast üsna jalakäijate tee äärde, et seal maiustada rohuga, mis oli tänu kevadsulale lume alt välja koorunud. Peagi selgus, et ta pole üksi vaid pisut varjulisemas kohas maiustas teinegi kööpjalg kevadpäikese poolt välja sulatatud rohuga.
Jänesed ennast eemal toimetavatest inimestest ja autodest väga häirida ei lasknud, ent täiesti ettevaatamatud ka polnud, mistõttu kalpsasid nad eemale kui neile liiga lähedale läksid.
Kokku sai märgatud nelja leebist, kelledest ühe tegemisi oli õnne ka pisut kauem jälgida. Sellest aga juba lähemalt ülaltoodud videos.
Selgub, et ööpimeduse varjus käib linnapargis üsnagi vilgas elu. Küllap on see suurepärane aeg märkamatuks maiustamiseks.
Peab tõdema, et ilma termokaamera abita oleks pimeduse varjus toimetavad põnkjalad märkamata jäänud. Soojuskaamera avab täiesti uue ukse meid ümbritsevasse loodusesse, seda isegi linnainimese jaoks.
- Kööpjalg – jänes Lüganuse murdes (Virumaa).
- Põnkjalg – jänes Kihelkonna murdes (Saaremaa).
- Leebis – jänes Halliste murdes (Mulgimaa).
